Ülesanne 7

Esitlus

Otsustasin luua esitluse aastaaegadest ja selleks kasutasin Online Powerpoint’i. Selle kasutamine on väga lihtne ja ei vaja eraldi programmi arvutis.

Tegin lihtsa slideshow kõigi aastaaegade kohta, iga kohta kolm pilti, mis tähistavad kuid nendes aastaaegades. Selliste esitlustega on väga lihtne lastele näidata ja selgitada pea kõike. Siin on tarvis ainult õpetaja loovust ja häid ideid. Minu esitlusele saaks veel lisada näiteks aastaaega iseloomustava muusikapala või asendada pilte videoklippidega. Lapsed saavad iga slaidi juures veel nimetada asju või tegevusi, mis selle aastaajaga meelde tulevad (nt. sügisel seened, talvel jõulud jne.).

Ülesanne 6

Leidsin internetist kolm lehekülge, mida olen ka ise oma töös rohkemal või vähemal määral kasutanud.

Jäljeaabits  – Kord lasteaiatöös oli vaja lastele tutvustada loomade jalajälgi, aga selleks polnud sobivaid pilte. Pöördusin sõber Interneti poole 🙂 . Õnneks leidsin sealt materjali, mida sobis ideaalselt lastele näitamiseks. Need slaidid on väga hästi üles ehitatud ja piisava lisainfoga nii loomade endi kui nende jäljegede kohta.

Simple Kids Crafts Youtube’i kanal – suure Youtube’i fännina olen kasutanud seda palju oma töös. Esiteks saab sealt palju ideid ja teiseks võib sealt leida väga häid juhendeid erinevate asjade tegemiseks. See kanal on küll suuremalt jaolt tüdrukutele suunatud, aga hea näide erinevatest võimalikest videotest, mida saab igapäevaselt õppe-eesmärgil kasutada. Suur abimees õpetajale.

Scratch – Scratch on MIT Meedialabori loodud keskkond, kus lapsed saavad esmaseid teadmisi programmeerimise kohta. Selleks ei pea oskama kirjutada ega kodeerida, vaid see arendab mõtlemist selles suunas. Ise olen proovinud seda põgusalt ning see tundus lihtne ka minusugusele võhikule. Keskkond on palju kiita saanud üle maailma ja see arendab lastes nii loovust kui ka loogilist mõtlemist.

Internet võib  õpetajale olla suur abiline, seal on tõesti palju huvitavat materjali. Kõige olulisem oskus selle juures on aga otsingu märksõnade leidmine. Õigete sõnade puhul võib leida pea kõike.

Ülesanne 4

Pildid

Digitaalsete piltide kasutamiseks lasteaias on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on digitaalselt töödeldud pildid välja trükkida ja lastele õppetööks jagada. See on lihtne ja odav viis, kuidas õpetajad saavad lastele pakkuda uut ja huvitavat õppematerjali. Õpetajal on võimalus koostada oma äranägemise järgi töölehti vastavalt teemale.

Kui lasteaial on võimalusi, saab kasutada ka smartboardi rohkem interaktiivsete tegevuste jaoks. Näiteks näidata lastele koera keha ja lasta neil öelda asju, mis puuduvad. Seejärel kuidas vastatakse, saab laps või õpetaja ise neid pildile lisada.

Üks võimalus on ka kasutada piltide töötlust tegevuseks õues. Õpetaja saab orienteerumismänguks eelnevalt teha näiteks õueala kaardi ja erinevate punktide asemel kasutada reaalseid fotosid objektidest.

Töölehed

Praktilise näitena tegin kaks erinevat tüüpi värvimislehte.

Värvimine 1

Esimene tööleht on värvimine numbrite järgi. Otsisin internetist must-valge pildi ja lisasin sinna programmiga ‘SketchBook Express’ vastavatesse kohtadesse numbrid ja üles nurka legendi koos värvinäidetega.

Värvimine 2

Teiseks tööleheks on värvimine teise pildi järgi. Selleks kasutasin programmi ‘Photoshop’, kus pidin muutma värvilise pildi must-valgeks ja seejärel kontrasti ja heleduse muutmise läbi ainult kontuurid jätma. Lõpuks panin originaalpildi ja muudetud pildi uuele pildile kokku.

Ülesanne 3

Joonistamine

Joonistamiseks katsetasin kolme erinevat programmi ja ühte veebikeskkonda.

SketchBook Express

Kuna ise kasutan Maci, katsetasin esimesena Macile mõeldud joonistusprogrammi SketchBook Express. Kõik tavapärased tööriistad olid olemas ja neid kasutada oli mugav ja lihtne. Sarnane Paint programmile, saab valida palju erinevaid pintsleid, kujundeid ja värve. Tundub tavalise joonistusprogrammina, mitte suunatud lastele (vaatamata piltidele, mis välja tulid :)).

ArtRage 4

Nagu pealkirjas mainitud rage (tõlge – raev), tekitas progamm alguses parajalt peavalu. Sülearvutiga oli üsna keeruline kasutada kleepekaid ja kujundeid, kuna programm oli väga tundlik ja tunnetuse saamiseks läks kaua aega. Muidu üldmulje oli soliidne ja pilt tuli täitsa kena.

 

Tux Paint

Täiskasvanuna oli seda väga naljakas kasutada. Toredad helid ning palju erinevaid ette antud kujundeid, mida kasutada. Lastele kindlalt kõige vahvam programm kasutamiseks, ette antud kujundeid on lastel lihtsam kombineerida ja nendest pilt kokku panna.

Veebikeskkond – A Web Whiteboard

Tore leid internetist oli A Web Whiteboard, mis võimaldab mitmel inimesel korraga samal kanvasel joonistada. Väga lihtne kasutada ja jagada, aga tööriistu oli väga vähe. Samas mitmekesi koos joonistada oli vahva kogemus.

Muud

Drawing for Children’it ei saanud paraku proovida, kuna Maci versiooni sellest ei olnud. Gimp’i kogemus on mul eelnevalt olemas ja ei hakanud seda uuesti proovima. Selle kasutamiseks on vaja juba rohkem kogemust ja harjutamist. Eelnevate programmidega võrreldes on see palju keerulisem, samas on see väga hea programm juba professionaalsemate tööde jaoks.

Programmide kasutamine lasteaias

Joonistusprogramme saaks väga hästi kasutada, kui rühmaruumis oleks olemas Smartboard. Pole mõeldav, et lasteaias oleks igal lapsel oma arvuti, mille taga ta saaks joonistada. Smartboardiga saaks grupp seda koos kasutada ja kõigil oleks ühtaegu nähtav, mida õpetaja teeb. See-eest õpetajal on arvutis neid programme hea kasutada, kuna saab kiirelt oma ideed visandada ja vajadusel kõigile välja printida.

Isiklikult arvan, et isegi kodus kasutamiseks pole need programmid väga head lastele, kuna reaalselt paberi ja pliiatsiga joonistades ja templeid kasutades arendab see last märksa rohkem. Samuti käepäraseid vahendeid kujundite joonistamiseks kasutades (nt. tagurpidi tassi ringi tegemiseks) arendab see ka loovat mõtlemist. Muidugi tänapäeva maailmas tuleb lastele arvutikasutamist õpetada, sealhulgas ka joonistusprogramme, aga need ei tohiks hakata asendama reaalset joonistamist.

Ülesanne 2

Ootused ja soovid, plussid ja miinused…

Ootused ja soovid

Seni minu töös on tundunud pigem imelik arvuti kasutamine, sest palju räägitakse, et lapsed on liiga palju arvuti ja teleri ees. Huvitav oleks ainest teada saada, kuidas mõistlikult arvutit kaasata õppetöös, et see oleks piisavalt hariv, põhjendatud ja sobilik ka lastevanematele. Aga selge on ka, et arvuti kasutamine avab ühtlasi uue suhtluskanali lastevanematega, mis annab neile võimaluse omakorda rohkem õppetöös osaleda või lihtsalt oma laste tegemistega kursis olla.
Õppejõult ootaks just praktilisi ja asjakohaseid ülesandeid selliste kanalite elluviimiseks ning mitte liialt üldistavaid ülesandeid, mida praktikas hiljem kasutada ei saa.
Kaaslastelt ootaks eelkõige huvitavaid ideid, kuidas arvutit lasteaiatöös ära kasutada.

Arvuti kasutamise kogemused

Arvutit olen kasutanud juba üle kümne aasta, aga eraldi pole selle kasutamist õppinud. Õnneks tunnen ennast tehniliselt piisavalt taipliku inimesena ja tänu sellele pole veel hätta jäänud.
Tööalaselt on arvuti kasutamine igapäevaselt vajalik. Koostada tuleb mitmeid dokumente: kohalkäijate graafik Excelis, nädalaplaani koostamine Wordis, kutsete ja teadaannete koostamine teadetetahvlile (Word, Paint, internetiavarused) või ka lastevanematega suhtlemine meililistide kaudu. Vahel on lihtsalt vaja leida kunstiringiks vajalikke ideid või materjale. Otseselt lastega töös arvutit kaasanud seni ei ole (kui välja arvata üks kord, kui näitasin neile arvutist metsloomade jälgi, kuna paberkandjal neid polnud).

Arvuti kasutamise plussid ja miinused töös lastega

Kuigi tehnika areneb iga päev ja selle kasutamine meie igapäevaelus on vältimatu, ei poolda ma tehnika ja arvuti kasutamist lasteaia laste õppetöös.
Lasteaia lapsel on oma arenguetapis väga palju vaja omandada – suhtlusoskused teiste lastega, baasteadmised ümbritsevast maailmast, arvutamise- ja kirjaoskusele aluse panemine, füüsise ja motoorika arendamine, jne. Oluline on füüsiline kontakt õpitavaga, virtuaalne kuvand asjadest võib moonutada arusaama reaalsetest objektidest.
Laps on igapäevaselt niigi ümbritsetud erinevate tehnoloogiliste leiutistega, ehk peaks lastead olema see koht, kus tehnika kasutamine pole esimene variant.
Samas on selge, et kuna arvuti ja tehnika nii palju meid mõjutab, puutub laps sellega kokku. Sellisel juhul pole ka mõistlik teda iga hinnaga eemal hoida vaid kontrollitult kaasata arvuti kasutuses. Näiteks on tehtud uuringuid ka, et teatud programmide kasutamine või mängude mängimine arendab laste loogilist mõtlemist. Aga loomulikult peaks teda selle juures juhendama lapsevanem või õpetaja.
Kindlasti on siin erinevaid nüansse ja arusaamu, mistõttu konkreetset vastust on ka raske anda, kas see siis on kasulik või mitte. Kuna ma ise arvutit töös lastega ei kasuta, ei oskagi selgeid plusse ja miinuseid välja tuua.
Lugesin hiljuti ka ühte samateemalist arvamust (http://www.scholastic.com/teachers/article/ect-interview-computers-and-young-children), aga ka pärast lugemist ei ole mu seisukoht minu jaoks selgemaks saanud.

Ülesanne 1

Tere,

minu nimi on Laura Kapp, olen 26-aastane ja õpin Pedagoogilises Seminaris haridustehnoloogi erialal.

Töötan Tallinna Kadaka Lasteaias õpetajana. Sattusin sinna juhuse tahtel, aga töö ja lapsed meeldisid ning sellest ongi kujunenud minu karjäär. Alguses olin seal õpetaja abina, aga siis pakuti mulle õpetaja kohta, mille rõõmuga vastu võtsin.

Hetkel olen kodune, kuna varsti saan omal nahal tunda, kuidas ühe väikese põnni kasvatamine välja näeb. 🙂